Heart of Finlandil oli tänavu päris korralik koosseis - 12 suurmeistrit ja 10 rahvusvahelist meistrit. Olin 14. asetusega ning kokkuvõttes mängisin oma koha ka välja.
Alguses olid heas hoos ka meie suurmeistrid Kaido Külaots ja Meelis Kanep, kes alustasid mõlemad 4 võiduga 4-st ning jagasid sel hetkel 1.-2.kohta. Hilisemas turniiri käigus jäid mõlemad alla Tomi Nybäckile, tegid mõned viigid ning lõpetasid 6,5 punktiga vastavalt 5. ja 4. kohal.
Esikohta jäid jagama üsna kõrget klassi näidanud vene suurmeister Maksim Turov (ta võinuks tegelikult ka uhkes üksinduses võidukalt finišeerida, kuid tegi viimases voorus ilma mänguta viigi oma abikaasa Irina Turovaga (endine Irina Slavina)) ning soomlased Tomi Nybäck ja Tommi Luukkonen. FM Luukkonen on soomlaste üks omapärasemaid maleisiksusi - ta pidavat uurima malet kümnete tundide kaupa päevas ning võimaluse korral püüab alati ohvritega initsiatiivi haarata. Tänavu tal algul teab mis hästi ei läinud - võitude kõrval nõrgemate mängijate üle sai ta lüüa Kanepilt ja Seemanilt. Lõpus võitis ta aga vägagi efektsetes kohtumistes algul mind ja seejärel suurmeistreid Soloženkinit ja Novikut (selles partiis oli tal teravas keskmängus ühel hetkel laual koguni 3 lippu vastase 1 vastu!!) ning kogus 7 punkti 9-st.
Ok, jätkan oma partiidega.
3. voorus oli mul valgetega vastas suurfavoriit Tomi Nybäck. Hispaania avangus mängisin avanguvarianti, mida harrastasin rohkem 10-15 aastat tagasi (partiiks ette valmistada polnud aega ning valik tuli teha laua taga). Ega mu teadmised seal eriti hiilgavad just polnud, kuid hiljem analüüsides nägin, et mängisin üle 20 käigu nagu Svidler, Becerra Rivero jt ... siis tegi Nybäck uuenduse.
Ok, sain hea seisu... vastasel kulus ka mõtlemisaega palju rohkem ning varsti hakkasin unistama juba kuningarünnakust. Viitsimata eriti variante arvestada, tegin hasartse rünnakukäigu Rg3-h5 ning alles siis nägin, et Nybäckil on varuks külmavereline etturiohver g7-g6. Ok, rünnakumõtted tuli maha matta ning viguritega tagasi tõmbuda. Siiski leidsin väga hea kaitsemanöövri Rg3-h1-f2... ratsu läks pärast vankrite vahetust ülitugevalt väljale d3 ning vastase uut ajapuudust kasutades otsustasin asuda etturiohviga pealetungile. Nybäck ei reageerinud tõenäoliselt kõige paremini ning sain enametturiga lõppmängu, mis paistis olevat juba üsna lihtne võit. Edasi näitas aga vastane ülitäpset kaitsemängu ning hiljem selgus, et võita saanuks vaid üksnes samuti päris peene mänguga. Kahjuks lugesin ajanappuses ühte varianti valesti (mulle näis, et olen peavariandis kuningaga jõudnud juba d4-le, kuid tegelikult seisis see alles e3-l) ning Nybäck sai viigi... 2600-se suurmeistri alistamine jäi seekord veel ära...
4.voorus kaotasin mustadega hoorele hollandlasele Daan Brandenburgile. Hetkel on ta veel IM, kuid reiting uga üle 2500 - Jyväskylas jäi temast päris hea mulje... kindlasti on tegemist tulevase suurmeistriga.
5. voorus mängisin valgetega 12-astase norralase Kristian Stuvik Holmiga. Pärast partiid selgus, et ta oli koos treeneriga 3 tundi ette valmistanud varianti, mis ka lauale tuli. Päris uus see variant mulle polnud, aga kahjuks lõppesid mu teadmised siiski 12 käigul. Lipuvahetusest hoidumine tuli mulle igatahes üllatusena... Lõpuks oli mul järel 36 minutit vastase 1 tunni ja 34 minuti vastu ning pidasin paremaks viiki pakkuda.
Poisist jäi muidu hea mulje, ainult ta harrastas tugevate vastastega korduvat viigipakkumist... mulle pakkus ta 2 korda, Tarvo Seemanile koguni 4 korda viiki. Seemanil oli ühtlasi ka õnne, sest lõppseisus oli Holmil tegelikult juba suur ülekaal. Kui ta saab aru, et ka suurmeistrid on üksnes inimesed ja ajapuuduses teevad ka nemad vigu, siis jõuab loodetavasti kätte aeg, kus ta paremas seisus enam viiki ei paku...
6.voorus oli mul pisut naljakas kohtumine noore ja andeka soomlase Jani Ahvenjärviga. Poiss on viimase aastaga tõstnud reitingut 300 punkti ning jättis samuti tulevikumehe mulje. Paraku teadis ta liiga hästi teooriat, kuid kiirustades tehtud käigu järel juhtus nii, et tal jäi 8. käigul vigur lihtsa kahvli järel ette.
7.voorus oli mul vastas Tommi Luukkonen. Ka siin läks mul avanguvalikuga kehvasti, sest vastane valmistas mitu tundi ette jällegi täpselt seda varianti, mis ka lauale tuli... mina vaatasin pool tundi hoopis midagi muud.
Siiski tegin käigu, mida tema Rybka õnneks ei soovitanud ja edasi mängis ta oma peaga. Tegin kiiresti perspektiivika läbimurde e4-e5, kuid selgus, et musta vastus oli uuendus (Alterman näiteks ei julgenud dxe5 võtta), millega ta pakkus ühtlasi lipuohvrit. Võtsin selle vastu... hilisem analüüs näitas, et pidanuks valima teise käigu... Enamlipuga läks paraku asi kiiresti allamäge - musta vigurid peremehetsesid täielikult.
Kahes viimases voorus tulid üsna lihtsad võidud kahe naiste rahvusvahelise meistri üle. Algul võitsin mustadega Leili Pärnpuud ja seejärel valgetega Maria Butuci. Partiid polnud siiski sugugi pahad.
Postitused
